Tori hobune on elava temperamendiga, healoomuline ja suure veotahtega. Ta on vähenõudlik ja kasutab hästi kohalikke söötasid. Füsioloogiliselt ja majanduslikult on tori hobused varavalmivad. Kolmeaastaselt on võimalik neid rakendada tööle ja hakata kasutama suguhobustena. Noorhobused on kergesti õpetatavad. Tööl kasutatakse tõuhobuseid 20... 23 eluaastani. mitmekülgsed. Hobused on vastupidavad keskmistel ja rasketel töödel ning heade tööomadustega ka kergel veol ja sõidus. Maksimaalse veojõu võistlustel on tori hobused näidanud head veotahet ja suurt veojõudu.

Tori hobuse, eriti tori universaalse hobuse (TUNH), aretuses kasutatakse vanu ja märadesse läinud liine. Tõu säilitamisel  omavad olulist tähtsust viimase kümne aasta jooksul märadesse läinud liinid: Halis 348 T, Hingstar 317 T, Lembo 1021 TA,  Tugev 575T, Uhke 573 TA ja Sammur 569 T.  Vanadest liinidest on käesoleval etapil kasutuses Hoius 3939 TB, Loots 649 T ja Hasmo 129 T.

Kuni 2008. aastani olid peamiseks aretus- ja säilitusmeetodiks aretuseesmärgi saavutamisel tõu puhtatõuline aretus koos sisestava ristamisega. Sisestavaks ristamiseks oli säilitus-aretusprogrammi alusel sugulastõugudest lubatud kasutada hannoveri, trakeeni, holšteini ja inglise täisverelise tõu tunnustatud täkke.

Alates 2008. aastast on ohustatud tõugude säilitamisel lubatud vaid puhasaretus.  Sellega seoses jagati põlvnemise alusel tori hobuste tõuraamatus tõu universaalse suuna osa ja  aretussuuna osa. Taas on kasutusele võetud erinevad tähised nende aretussuundade tähistamiseks: TA - tori tõugu hobuste tõuraamatu universaalsuuna osa tähistamiseks ja TB-  tori tõugu hobuste tõuraamatu aretussuuna osa tähistamiseks. Ohustatud tõu staatus on sealjuures vaid tori tõugu hobuste universaalsuuna osal.