TÕURAAMATUD

Tõuraamatuid täidetakse ja algdokumente säilitatakse Eesti Hobusekasvatajate Seltsi büroos.

Tõuraamatu eeskirjade kohaselt peavad tõuraamatus olema iga hobuse kohta järgmised andmed:
- aretaja ja omaniku nimi ja aadress
- sünniaeg, sugu, värvus ja märgised
- hobusele paigaldatud kiibi kood
- individuaalnumber (UELN number)
- vähemalt neli esivanemate põlvkonda
- tõuraamatusse kandmised ja kannete muutused
- väljamineku kuupäev ja põhjus
- kõik teadaolevad jõudluskontrolli tulemused ja võimalusel aretusväärtuse määramine
- tõuaretusalane näitus ja toimumisaeg
- tema järglaskond
- geneetilise ekspertiisi akti number, kui hobuse põlvnemist on geneetiliselt kontrollitud.
.
Sugulises kasutuses olevatel täkkudel on põlvnemise kontroll kohustuslik, teistel hobustel soovituslik.

1. Vajalikud dokumendid tõuraamatusse kandmisel.

1.1. Paaritustunnistus, LISA 1

- Paaritustunnistuse registreeritud vormi väljastab täku pidajale EHS. Täku valdaja täidab ja allkirjastab paaritustunnistuse koheselt peale teostatud paaritust.
- Paaritatud mära omanik saab täku valdajalt paaritustunnistuse esimese lehe, mille ta hoiab alles kui tõendust toimunud paarituse kohta.
- Mära müügi korral antakse paaritustunnistus edasi mära ostjale.
- Täku valdaja on kohustatud pidama paaritusnimekirja (LISA 4), kus ta fikseerib toimunud paaritused kronoloogilises järjekorras.
- Täku valdaja peab saatma paaritustunnistuse teise lehe ning paaritusnimekirja EHS’i büroosse enne 31.detsembrit.

Paaritustunnistusele peab olema kantud:

- mära nimi, individuaalnumbri (UELN) ja/või tõuraamatu numbri;
- täku nimi, individuaalnumbri (UELN) ja/või tõuraamatu numbri;
- paaritusajad;
- võimaluse korral tiinuse kontrolli kuupäeva ja tulemuse;
- mära omaniku nime ja aadressi;
- täku valdaja nime ja allkirja.

1.2. Varsa sünnitunnistus, LISA 1 ja LISA 2

Varsa sünnitunnistus on mära paaritustunnistuse blanketil.

Varsa sünnist teatamiseks EHSi võib kasutada ka varsa sünniteate vormi (www.ehs.ee, dokumendid, LISA 2)

Mära omanik või tema esindaja täidab varsa sünnitunnistuse, allkirjastab ning saadab selle või varsa sünniteate EHSi büroosse 30 päeva jooksul peale mära varssumist

Varsa sünnitunnistusele peab olema kantud:

- varsa ema nimi, individuaalnumber (UELN) ja/või tõuraamatu number;
- varsa isa nimi, individuaalnumber (UELN) ja/või tõuraamatu number;
- mära omanik või omanike esindaja;
- varsa sünniaeg, sugu;
- varsa värvus;
- andmeid tiinuse katkemise või surnultsünni jm sündmuste kohta.

Kui varss on kiibiga märgistatud enne sünniteate saatmist, märgitakse sünniteatele ka varsa kiibi kood.

Varsa sünnitunnistus saadetakse EHSi büroosse kõikide sündmuse korral (surnultsünd, abort, mära ei tiinestunud jm.), vastav kanne tehakse sünnitunnistuse osasse.

1.3. Identifitseerimisleht, LISA 3

Varsa identifitseerib ning identifitseerimislehe täidab EHSi poolt volitatud isik varsa ema juures. Vanemate hobuste identifitseerimisel on vajalik omaniku poolt esitada hobuse põlvnemist
tõendavad dokumendid.

Identifitseerimisleht allkirjastatakse hobuse omaniku või omanike esindaja poolt.

Identifitseerimisleht koostatakse kahes eksemplaris, mille koopia antakse hobuse omanikule.
Identifitseerimislehe originaali alusel vormistatakse hobuse pass enne varsa 6 kuu vanuseks saamist, vanemate hobuste puhul hiljemalt 6 kuu jooksul peale identifitseerimist.

Pass edastatakse hobuseomanikule peale passi väljastamisega seotud arvete tasumist Seltsile.

Identifitseerimislehel peavad sisalduma järgmised andmed hobuse kohta:

- nimi, sünniaeg, sünnikoht, sugu ja tõug
- omaniku või omanike esindaja nimi ja aadress
- ema ning isa nimed, individuaalnumbrid (UELN) ja/või tõuraamatu numbrid
- ema paaritamise/seemendamise aeg ning paaritustunnistuse number
- värvus, märgiste kirjeldus ja joonisdiagramm
- märge elektronkiibiga märgistamise kohta

2. Hobusepassi väljaandmise kord

Pass on dokument hobuse päritolu, jõudluse ja identifitseerimise kohta, mis kuulub hobuse juurde ja peab omaniku vahetuse korral hobusega kaasnema.

Passi kadumisest peab omanik EHS’i viivitamatult teavitama ning kirjaliku avalduse alusel väljastatakse talle dubikaatpass.

Pass vormistatakse hobusele, kelle kohta on tõuraamatu pidajal järgmised dokumendid:
- varsa sünnitunnistus
- hobuse identifitseerimisleht (vajadusel eraldi märgistamise teade - LISA 6)
- vanema hobuse põlvnemist tõendav dokument

Pass edastatakse hobuseomanikule peale passi väljastamisega seotud arve tasumist Seltsile.
Pass on aluseks hobuse tõuraamatusse kandmisel

Pass sisaldab järgmisi andmeid hobuse kohta:

- passi väljastanud aretusühistu nimi;
- hobuse individuaalnumber (UELN);
- hobuse märgistus (kiip, põletusmärk jms.);
- hobuse tõug, sünniaeg, sugu, värvus, märgised ning joonisdiagramm;
- hobuse ja tema eellaste põlvnemine nelja põlvkonna ulatuses (sh. hobuse vanemate ja vanavanemate nimed, värvused, sünniaastad ning kanded vastavatesse tõuraamatu osadesse);
- ema paaritamisaeg;
- hobuse jõudluskontrolli ja aretusväärtuse andmed, märkmed hobuse hindamise ja tunnustamise kohta;
- aretuskonkursside ja näituste tulemused;
- aretaja nimi ning aadress.

3. Aretusandmete muutmine

Kõik muudatused (värvus, märgised, jõudluskontroll, näituste tulemused, omanikuvahetus jm.) kantakse passi ja tõuraamatusse EHSi volitatud isiku poolt. Vastavate märgete tegemiseks esitab
hobuse omanik EHSile avalduse paranduse sisseviimiseks dokumenti ja vajadusel (nt. omanikuvahetus) paranduse tegemise aluseks oleva dokumendi koopia või ärakirja.

Passis sisalduvate andmete muutmine või täiendamine omaniku poolt on keelatud.

4. Aretajate kohustused

Vastavalt Põllumajandusministri 21 detsembri 2009.a. määrusele nr 128 on aretaja kohustatud pidama arvestust karjas olevate hobuste üle.

Registreerida tuleb vähemalt järgmised andmed:
- hobuse nimi
- tõug
- sünniaeg
- karja toomise ja karjast väljaviimise aeg
- lähte- ja sihtkoha aadress koos sealse loomapidaja nime ja isiku- või registrikoodiga.

Andmete muutumise korral (nt. hobuse karja tulek või karjast väljamine, varssumine, kastreerimine, paaritused) tuleb needarvestusdokumentidesse kanda 3 päeva jooksul sündmuse toimumisest alates. Karja arvestusdokumente tuleb säilitada vähemalt 3 aastat alates hobuse karjast väljamineku päevast.

Tõuraamatus registreeritud hobuse pidaja peab täitma algarvestuse lehe (LISA 5) ja edastama aasta lõpuks andmed karjas olevate hobuste kohta EHSi büroosse.

Aretaja vastutab andmete õigsuse eest paaritustunnistusel, varsa sünnitunnistusel ja teistel dokumentidel, mida nad täidavad või väljastavad.

Aretaja kohustus on kontrollida oma hobuse dokumentides sisalduvate andmete õigsust. Ebatäpsete andmete avastamise korral tuleb sellest EHSi büroosse viivitamatult teatada ning edastada parandust vajav dokument EHSi büroosse.

EHSi volitatud isik viib sisse vajalikud parandused koos märkustega.

Hobuste sündmuste (omanikuvahetus, kastreerimine, hukkumine jms.) korral teavitab hobuse omanik või omanike esindaja sellest EHSi tõuraamatu pidajat 1 kuu jooksul sündmuse toimumisest alates.

Aretaja on kohustatud lubama läbi viia põlvnemise kontrolli uuringuid ja tulemustest tuleb teavitada EHSi 30 päeva jooksul.


4.1. Omanikuvahetusest teavitamine

Omanikuvahetusest tuleb EHSi teavitada 1 kuu jooksul peale sündmuse toimumist. Pass tuleb uue omaniku andmete sissekandmiseks edastada EHSi büroosse koos omandiõiguse muutust kinnitava dokumendiga.

Selleks võib olla kas:
- hobuse ostu-müügi leping või
- omaniku vahetuse teatis (LISA 7)

Mõlema dokumendi puhul on vajalikud järgmised andmed: mõlema osapoole nimed, aadressid, allkirjad ja dokumendi koostamise kuupäev.

Pass edastatakse uuele hobuseomanikule peale omanikuvahetuse registreerimisega seotud arvete tasumist Seltsile.

4.2. Täku valdaja kohustused

Täku valdaja vastutab nõuetele vastava paarituse (seemenduse) läbiviimise ja selle registreerimise eest EHS’is.

Täku valdaja kohustuste hulka kuuluvad:
- paaritustunnistuse täitmine;
- kinnipidamine kõigist täkkude paarituste või seemenduste piirangutest;
- täku elu- ja asukoha muutusest ning tõuaretusest väljalangemise kohta teavitamine EHS’i büroosse;
- nõustumine nende valduses olevate aretusandmete edastamise ja avaldamisega;
- täku põlvnemise geneetilise ekspertiisi läbiviimise korraldamine.

Täku valdaja on kohustatud teavitama mära omanikku võimalikest omadustest, mis võivad vähendada järglase aretuslikku väärtust (nt. geneetilise põlvnemisandmete kontrolli puudumine jm.).

5. Märgistamise kord

Varsa või vanema hobuse identifitseerimiseks täidetakse identifitseerimisleht.

Hobuse esmakordsel registreerimisel antakse talle individuaalnumber (UELN), mida edaspidi ei muudeta ning väljastatakse pass.

Alates 01.07.2008 on individuaalnumber (UELN) 15 kohaline ning järgmise ülesehitusega:

233002 1 00 6831 08
aretusühistu kood, mis algab riigi koodiga tõu kood   registrinumber sünniaasta

5.1. Elektroonilise märgistuse kasutamine ja paigaldamine.

Peale 01.07.2009 esmakordselt identifitseeritud hobused märgistatakse elektroonilise transponderiga.

Õigus transpondri paigaldamiseks on tegevusluba omaval veterinaararstil.

Märgistamine peab toimuma hobuse identifitseerimisega üheaegselt või varem. Varasema märgistamise puhul tuleb identifitseerijale esitada teatis hobuse märgistamise kohta (LISA 6).
.

5.2. Hobuse nimi

Hobused, kellele väljastatakse pass, peavad kandma nime.

Nimi ei tohi olla ühetäheline või põhjendamatult pikk.

Nimi peab algama isa esitähega ning lõppema soovitatavalt märadel täishäälikuga ning täkkudel kaashäälikuga. Kui nime osana kasutatakse aretaja või sünnikoha nime (nt. –S jne) rakendub nõue vaid hobuse pärisnimele. Nime osana ei ole lubatud kasutada rahvusvaheliselt hobusekasvatuses tunnustatud tõuraamatu kaubamärki ( näit. Z jne.)

EHSil on õigus nõuda nime muutmist järgmistel põhjustel:
- korduvate nimede kasutamisel;
- põhjendamatult pikkade nimede korral;
- kuulsate hobuste nimede kasutamisel.

6. Põlvnemisandmete õigsuse geneetiline ekspertiis

Põlvnemisandmete õigsuse geneetiline ekspertiis teostatakse rahvusvaheliselt tunnustatud laboris.

Hobuse põlvnemisandmeid on geneetilise ekspertiisi abil vaja kontrollida, kui:
- mära paaritati/seemendati ühe inna ajal kahe või enama täkuga;
- mära paaritati/seemendati kahe teineteisele järgneva inna ajal mitme täkuga ja varsa sünniaja järgi võivad kaks viimast täkku olla võimalikud isad;
- kui varss on ema juures nõuetekohaselt identifitseerimata
- kui on kahtlus hobuse põlvnemisandmete õigsuses.

EHS teostab igal aastal 1% populatsiooni põlvnemise uuringu DNA alusel lähtudes järelvalveameti poolt kinnitatud dokumendist “Põlvnemise õigsuse kontrolli kord juhuslikkuse printsiibi alusel eesti hobuse, tori hobuse, eesti raskeveohobuse ja trakeeni tõus” (lisa 10).

Geneetilise ekspertiisi tulemusena hobuse põlvnemisandmete ebaõigeks osutumise korral kannab proovi võtmise ja tehtud ekspertiisi kulud hobuse omanik.

Kõigi täkkude, kes on olnud sugulises kasutuses, põlvnemisandmete õigsus peab olema kontrollitud geneetilise ekspertiisiga. (Alus: Põllumajandusministri 18. detsembri 2002. a määrus nr 86) Täku geneetilise ekspertiisi kulud kannab täku omanik.

Kodulehe tõuraamatu osa on täiendatud 10.märts 2012.a.

- - - -

Trakeeni  tõugu hobusel peavad väljenduma trakeeni tõutüüp vastavalt tõu aretusprogrammile ning hobuse turja kõrgus soovitavalt 160 …170 cm.

Trakeeni  hobune peab olema tugeva tervisega, sõbralik, samas töötahteline, tugeva närviga hobune, kes jätab intelligentse mulje. Tema käitumises on äratuntav hea iseloom ning rahulik, tasakaalukas temperament.

Mittesoovitud on raskelt kohanevad, närvilised, kartlikud või arad hobused.

Soovitud on tugev tervis, hea psüühiline ja füüsiline koormustaluvus, loomulik viljakus ja pärilike vigade puudumine.

Tõus esinevad kõik värvused.

- - -- -  

Trakeeni tõu iseloomustus on täiendamisel 

Ka peetakse teda kõige ilusamaks hobuslaseks maailmas. Tänu nende nõgusale profiilile ja kõrgele sabahoiakule on Araabia hobused kergesti äratuntavad. Nagu ka kõrberahvas, kellega koos nad elasid, kohanesid Araabia hobused karmi keskkonnaga, olles ekstreemselt vastupidavad ja võimelised ellu jääma väga kasinate toidukogustega.

Aretuse eesmärgiks on väga hea araabia hobuse tüübi ning ratsastatavuse omadustega ratsa-, sport- ja näitusehobune.  Nad on hea vastupidamisega ja sobivad pika maa läbimiseks spordialadeks nagu kestvusratsutamine (hobused on võimelised läbima 161 kilomeetrit päevas). Turja kõrgus soovitavalt 145 …160 cm.  

 
Araabia tõug baseerub rahvusvaheliselt tunnustatud põlvnemisega araabia täisvereliste hobuste populatsioonil.

Aretusmeetodina on  lubatud kasutada puhasaretus, aretusvõttena on kasutusel perekondaretus.

Araabia hobuseid on kasutatud ja kasutatakse veel praegugi teiste tõugude parandamisel ja ka aretamisel.

Tõus esinevad põhivärvused: must, kõrb, raudjas ja hall. 

 

Arrabia tõu iseloomustus on täiendamisel 

Tori hobune on elava temperamendiga, healoomuline ja suure veotahtega. Ta on vähenõudlik ja kasutab hästi kohalikke söötasid. Füsioloogiliselt ja majanduslikult on tori hobused varavalmivad. Kolmeaastaselt on võimalik neid rakendada tööle ja hakata kasutama suguhobustena. Noorhobused on kergesti õpetatavad. Tööl kasutatakse tõuhobuseid 20... 23 eluaastani. mitmekülgsed. Hobused on vastupidavad keskmistel ja rasketel töödel ning heade tööomadustega ka kergel veol ja sõidus. Maksimaalse veojõu võistlustel on tori hobused näidanud head veotahet ja suurt veojõudu.

Tori hobuse, eriti tori universaalse hobuse (TUNH), aretuses kasutatakse vanu ja märadesse läinud liine. Tõu säilitamisel  omavad olulist tähtsust viimase kümne aasta jooksul märadesse läinud liinid: Halis 348 T, Hingstar 317 T, Lembo 1021 TA,  Tugev 575T, Uhke 573 TA ja Sammur 569 T.  Vanadest liinidest on käesoleval etapil kasutuses Hoius 3939 TB, Loots 649 T ja Hasmo 129 T.

Kuni 2008. aastani olid peamiseks aretus- ja säilitusmeetodiks aretuseesmärgi saavutamisel tõu puhtatõuline aretus koos sisestava ristamisega. Sisestavaks ristamiseks oli säilitus-aretusprogrammi alusel sugulastõugudest lubatud kasutada hannoveri, trakeeni, holšteini ja inglise täisverelise tõu tunnustatud täkke.

Alates 2008. aastast on ohustatud tõugude säilitamisel lubatud vaid puhasaretus.  Sellega seoses lahutati põlvnemise alusel tori tõu säilitamist vajav osa, tori universaalsuund, siiani rohkem tõu täiustamisele suunatud olnud tori ratsaspordi suunast. Taas on kasutusele võetud erinevad tähised erinevate aretussuundade tähistamiseks: TA tori tõugu hobuste tõuraamatu universaalsuuna tähistamiseks ja TB tori tõugu hobuste tõuraamatu aretussuuna tähistamiseks. Ohustatud tõu staatus on sealjuures vaid tori tõugu hobuste universaalsuuna populatsioonil.

- - -

Tori tõu iseloomustus on lisamisel  

Eesti raskeveohobune on tüse, tugeva konstitutsiooniga, hästi arenenud lihaste ja tugeva luustikuga külmavereline hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohalike hobuste ristamise teel.
Esimesed ardennid imporditi Eestisse akadeemik A.F.Middendorffi algatusel 1862.aastal Belgiast ja paigutati Tori Hobusekasvandusse. Tõu aretuses ajalooliselt kasutatud ardenni tõugu hobuseid mitmetelt erinevatelt maadelt (Rootsi, Holland, Belgia).

Ardennide peamiseks levikualaks kujunesid Lääne- ja Ida-Eesti maakonnad. Peamiseks põhjuseks selleks oli antud piirkonna lubjarikas mullastik, mis tagas liblikõieliste poolest rikkaliku taimestiku, mis omakorda sisaldas küllaldaselt kaltsiumi, fosforit ja valku varavalmiva raskeveohobuse normaalseks kasvamiseks, arenemiseks ja sigimiseks.

Töug paistab silma hästi arenenud lihastiku, tugeva tüseda luustiku ning kuiva konstitutsiooni poolest. Välimiku puudustest on sagedasemad pehme selg, toores konstitutsioon, kitsas käik, pehmed sörgatsid, saabeljalgsus ja lamedad rabedasarvelised kabjad.

Eesti raskeveohobused on iseloomult rahuliku temperamendiga, energilised ja healoomulised.

Eesti raskeveohobused on füsioloogiliselt ja majanduslikult varavalmivad. Heades söötmistingimustcs arenevad noorhobused kiiresti, kusjuures nende keskmine ööpäevane massi-iive on üle kilograrnmi. Sageli saavad noorhobused täiskasvanuks juba enne kolme aastat.

Sugulise kasutamise iga ulatub täkkudel 16... 18 ja märadel 14... 16 aastani. Eesti raskeveohobuse viljakus on madalam kui tori ja eesti töul.Eesti raskeveohobuse tõu tervislik seisund on hea. Hobuste keskmine eluiga ulatub normaalsete pidamistingimuste juures 22 …25 aastani ning hobuste eluea vähenemist viimastel aastatel ei ole tõestatud.

Pölvnemiselt ja tüübilt on eesti raskeveohobusega sarnane leedu raskeveohobune ja läti ardenn, kes on samuti aretatud belgia veohobuse ja kohaliku töu ristamise teel.

Värvuselt jagunevad hobused järgmiselt: raudjad-58 %; kõrvid 36%, kimlid 4% ja mustad 2 %. Värvustest on suurenemas kõrbide hobuste osakaal.

Tänapäeval on tõu peamiseks aretus- ja säilitusmeetodiks puhtatõuline aretus koos sisestava ristamisega. Sugulastõugudega on tõus kasutatavad rootsi ardenn, belgia ardenn, nõukogude raskeveohobune ja leedu raskeveohobune.

 

Eesti raskeveo tõu iseloomustus on täiendamisel    

Eesti hobust on aretatud peamiselt puhasaretuse teel. Tüübilt kuulub eesti hobune sammuhobuste rühma.

Eesti hobune on suhteliselt madalajalgne, pika kere ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune, kelle:
- pea proportsionaalne, laia otsmikuga, enamasti sirge, harva nõgusa profiiliga, lühikeste kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega.
- kael suhteliselt lühike, lihaseline, tiheda lakaga.
- turi madal, lihaseline ja keskmise pikkusega.
- selg lühike, lai ja sirge, harva pehme; lanne lühike, lai ja tugev.
- laudjas lihaseline, ümar, keskmise pikkuse ja laiusega; saba asetseb madalal ja on tihe.
- rind ja rinnakorv on lai ja sügav, roided hästi kaardunud, kõht mahukas.
- jalad kuivad, lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased ja tugeva tinakarva sarvega.

Eesti hobuse samm ja traav on avar ja hoogne, kuid tuleb ette ka sõudmist ja kerimist.
Puudusena esineb vahel jalgade ebakorrapärast seisu ja hobuste nõgusat selga.

Eesti hobuse iseloom on elav, aga rahulik, elurõõmus ja asjalik, temperament energiline.
Eesti hobuse iseloom on eriti sümpaatne ratsahobuste suure pretensioonikuse ja raskeveohobuste osavõtmatu ükskõiksuse vahel.

Eesti hobune on hästi kohanenud siinsete söötmis-ja pidamistingimustega ning paistab silma vähenõudlikkuse, hea söödakasutuse ja vastupidavuse poolest.

Tõule omast värvust eesti hobusel ei ole. Värvuselt on eesti hobused keskmiselt 25,8% kõrvid, 15,3% raudjad ja punased, 11,1% mustad, 20,5% hallid, 10,0% kollased, 11,6% võigud, 5,3% hiirjad ja 0,5% albiinod. Aborigeense tunnusena on eesti hobusel tume vööt seljal ja laudjal.

Eesti hobused paistavad silma suhteliselt suure veojõu ja kiiruse poolest.

Tänapäeval on eesti hobune universaalne väikehobune, keda saab kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. 

- - -

eesti tõugu hobuste iseloomustus on täiendamisel

27.juuli 2012 seisuga oli teostatud kanded tõuraamatusse alljärgnevalt:

Eeltõuraamat T  0 mära, 0 täkku ja 2 ruuna

TA peatõuraamat 0 mära, 0 täkku ja 7 ruuna
TA tõuraamat 9 mära, 11 täkku ja 7 ruuna
TA eeltõuraamat 183 mära, 93 täkku ja 133 ruuna
TA peatõuraamat I 68 mära, 10 täkku ja 2 ruuna
TA peatõuraamat II 183 mära, 14 täkku ja 0 ruuna

TB peatõuraamat 124 mära, 9 täkku ja 1 ruuna
TB tõuraamat 0 mära, 3 täkku ja 5 ruuna
TB eeltõuraamat 161 mära, 67 täkku ja 95 ruuna
TB register A 102 mära, 31 täkku ja 55 ruuna
TB register B 2 mära, 0 täkku ja 1 ruuna

 Vaata tori tõugu varssade nimekirju:

2013.a. sündis kokku 62 varssa, sh 39 tõuraamatu TA osa varssa, 23 tõuraamatu TB osa varssa

2012.a. sündis kokku 54 varssa, sh 35 tõuraamatu TA osa varssa, 19 tõuraamatu TB osa varssa

2011.a. sündis kokku 76 varssa, sh ... tõuraamatu TA osa varssa, .... tõuraamatu TB osa varssa

2010.a. sündis kokku .... varssa, sh ... tõuraamatu TA osa varssa, .... tõuraamatu TB osa varssa
2009.a. sündis kokku .... varssa, sh ... tõuraamatu TA osa varssa, .... tõuraamatu TB osa varssa
2008.a. sündis kokku .... varssa, sh ... tõuraamatu TA osa varssa, .... tõuraamatu TB osa varssa
2007.a. sündis ... varssa
2006.a. sündis 120 varssa
2005.a. sündis 120 varssa

  2004.a. sündis ... varssa
2003.a. sündis ... varssa
2002.a. sündis ... varssa
2001.a. sündis ... varssa
2000.a. sündis ... varssa


007.a.  

27.juuli 2012 seisuga oli
peatõuraamatusse kantud 91 mära, 13 täkku ja 0 ruuna
tõuraamatusse kantud 3 mära, 3 täkku ja 1 ruun
eeltõuraamatusse kantud 94 mära, 49 täkku ja 42 ruuna
register A kantud 5 mära, 2´täkku ja 4 ruuna
register B kantud 1 mära

Vaata eesti raskeveo tõugu varssade nimekirju:

2013 sündis 27 varssa

2012 sündis 31 varssa

2011 sündis 42 varssa

2010 sündis 46 varssa

2009 sündis 41 varssa

2008 sündis 23 varssa

2007 sündis 31 varssa

2006 sündis 20 varssa

2005 sündis 23 varssa

2004 sündis 19 varssa

2003 sündis 14 varssa

2002 sündis 15 varssa
2001 sündis 8 varssa
2000 sündis 14 varssa 

  252 

27.juuli 2012 seisuga oli
peatõuraamatusse kantud 514 mära, 54 täkku ja 7 ruuna
tõuraamatusse kantud 51 mära, 20 täkku ja 30 ruuna
eeltõuraamatusse kantud 672 mära, 274 täkku ja 461 ruuna
register A kantud 67 mära, 11 täkku ja 41 ruuna
 

Vaata eesti tõugu varssade nimekirju:

2013.a.sündis 204 varssa

2012.a. sündis 230 varssa

2011.a. sündis 207 varssa

2010.a. sündis 220 varssa

2009.a. sündis 262 varssa

2008.a. sündis 266 varssa

2007.a. sündis 237 varssa

2006.a. sündis 207 varssa

2005.a. sündis 210 varssa

2004.a. sündis 182 varssa

2003.a. sündis 163 varssa

2002.a. sündis 134 varssa
2001.a. sündis 113 varssa
2000.a. sündis 126 varssa
 
 
 
 

 

Tõupopulatsioon 21.11.2011 seisuga oli 55 hobust.

27.juuli 2012 seisuga oli tõuraamatusse kantud 25 mära ja 9 täkku, 3 ruuna
registrisse kantud 1 mära ja 0 täkku, 0 ruuna 

 

Vaata araabia tõugu varssade nimekirju:

2013 sündis 2 varssa

2012 sündis 6 varssa

2011 sündis 7 varssa

2010 sündis 5 varssa

2009 sündis 7 varssa

2008 sündis 7 varssa

2007 sündis 4 varssa

2006 sündis 5 varssa

2005 sündis 1 varss

2004 sündis 2 varssa

2003 sündis 1 varss  




 

Trakeeni tõugu hobuste Eesti populatsioon on levinud üle Eesti Vabariigi.

Aretusprogrammist võtavad osa kõik hobused, kes on kantud tõuraamatusse ja nende järglased.
Tõupopulatsioon hõlmab  368  hobust (seis 01.02.2011) 


27 juuli 2012.a. seisuga oli
peatõuraamatusse kantud 83 mära ja 16 täkku, 0 ruuna
tõuraamatusse kantud 2 mära ja 3 täkku, 3 ruuna
eeltõuraamatusse kantud 122 mära ja 57 täkku, 84 ruuna
registrisse kantud 9 mära ja 2 täkku, 0 ruuna 

. Vaata trakeeni tõugu varssade nimekirju:

2013 sündis 20 varssa

2012 sündis 14 varssa

2011 sündis 18 varssa

2010.a. sündis

2009.a. sündis 47 varssa

2008.a. sündis

2007.a. sündis

2006.a. sündis 37 varssa

2005.a. sündis 37 varssa
 is2004.a. sündis ... varssa
2003.a. sündis ... varssa
2002.a. sündis ... varssa
2001.a. sündis ... varssa
2000.a. sündis ... varss

2004.a. sündis ... varssa
2003.a. sündis ... varssa
2002.a. sündis ... varssa
2001.a. sündis ... varssa
2000.a. sündis ... varssa 

Araabia täisvereline hobusetõug on aretatud Araabia poolsaarel, läbi aretuse ajaloo on kasutusel olnud puhasaretus.

Eesti araabia hobuste populatsioon on kujunenud 1970.-ndatest aastatest alates Venemaalt imporditud araabia tõugu märadest ja täkkudest ning nende järglastest, alates aastast 2005 on imporditud hobuseid Leedust, Saksamaalt, Soomest, Austriast ja Hollandist. 

Araabia tõu ajalugu on täiendamisel 

Trakeeni hobune aretati 19. sajandil Saksamaal Ida-Preisi provintsis tarpanist põlvneva kohaliku hobuse baasil ja tõug baseerub Ida-Preisimaal kasvatatud trakeeni põlvnemisega soojavereliste hobuste populatsioonil, kus oma mõjud olid inglise täisverelisel ja araabia täisverelistel hobustel.

Eestisse on trakeeni hobuseid toodud 20. sajandi algul ja hiljem alates 1969. aastast.  Eesti trakeenide populatsioon ongi peamiselt välja kujunenud 1960.-ndate aastate keskpaigast kuni 1985. aastani Venemaalt imporditud trakeeni tõugu märadest ja täkkudest ning nende järglastest.   

 05.08.1999.  Eesti trakeenikasvatajad tulid Heimtali Hobusekasvanduse kutsel trakeeni haruseltsi moodustamiseks esmakordselt kokku  Koosolijad otsustasid jätkata trakeeni tõugu hobuste puhasaretust ja korrastada dokumentatsioon selliselt, et see vastaks Saksa Trakeeni Liidu rahvusvahelistele nõuetele.

2004. aastal anti Eesti Hobusekasvatajate Seltsile (EHS) trakeeni tõugu hobuste aretusregistri pidamise ja tõudokumentide väljastamise õigus. Kuna Saksa Trakeeni Liit on trakeeni tõugu hobuste originaaltõuraamatu pidaja Euroopa Liidus ja tunnustatud ka kogu maailmas, siis trakeeni hobuste puhasaretusega tegelevad tõuaretusorganisatsioonid järgivad originaaltõuraamatu pidaja  tõuaretusprogrammi oma tegevuste läbiviimisel..

21.september 2007 tunnustati Eestis 21 trakeeni märaperekonda ( EHS aastaraamat 2007). Aretusvõttena jätkati liin- ja perekondaretuse kasutamist.
  

- - - - -

Trakeeni tõu ajaloolised andmed on täiendamisel 

Eesti raskeveo hobuse tõug on aretatud kohaliku hobuse baasil vältava ristamise teel ardenni tõugu täkkudega. Tõuraamatu pidamist alustati aastal 1922. Kuni 1953.aastani oli tõu nimetus eesti ardenn. ENSV põllumajandusministri 28.augusti 1953 aasta käskkirja 255 alusel nimetati tõug eesti raskeveo tõuks tõumärgiga ER.

1862  Akadeemik A.Middendorf algatusel imporditi Eestisse esimesed ardennid Belgiast (10 mära ning 2 täkku) ja hobused paigutati Tori Hobusekasvandussesse.

XIX sajandi lõppu ja XX sajandit  iseloomustab koordineerimata ardenni täkkude import ja kasutamine mõisnike poolt.

 

Eesti raskeveo tõu ajalugu on täiendamisel    

Araabia täisverelist tõugu hobuste aretusprogramm ja jõudluskontrolli läbiviimine
Araabia tõugu hobuste aretusprogramm on vastu võetud 11.03.2011.a.,
kinnitatud EHS Araabia hobuste kasvatajate haruseltsi juhatuse ja tõukomisjoni koosolekul.m,

Trakeeni tõugu hobuste aretusprogramm.
Trakeeni tõugu hobuste aretusprogramm on vastu võetud 10.02.2011.a.,
kinnitatud EHS Trakeeni hobuste kasvatajate haruseltsi juhatuse ja tõukomisjoni koosolekul Heimtalis.


 Trakeeni tõugu hobuste jõudluskontrolli läbiviimine.
Kinnitatud 14.02.2011.a. TorisKinnitatud 14,02,10ˇ 

Eesti raskeveo tõugu hobuste aretusprogramm
 
Eesti raskeveo tõugu hobuste aretusprogramm on vastu võetud EHS eesti raskeveo tõugu hobuste kasvatajate
haruseltsi koosolekul ja kinnitatud 09.04.2010.a. EHS üldkoosoleku otsusega.

m, ,, Eesti raskeveo tõugu hobuste säilitusprogramm .
 
Eesti raskeveo tõugu hobuste säilitusprogramm on vastu võetud EHS eesti raskeveo tõugu hobuste kasvatajate
haruseltsi koosolekul ja kinnitatud 09.04.2010.a. EHS üldkoosoleku otsusega. 

Jõudluskontrolli läbiviimise andmete kogumise ja säilitamise kord
Kinnitatud EHS juhatuse otsusega 07.03.2003.a. Säreveres 

Lisa 1 Eesti raskeveo tõugu  sugutakud 2012 .   

Eesti tõugu hobuste aretusprogramm
Eesti tõugu hobuste aretusprogramm on vastu võetud 24.03.2010.a. EHS eesti hobuste kasvatajate
haruseltsi üldkoosolekul ja kinnitatud 09.04.2010.a. EHS üldkoosoleku otsusega.m, ,, 
 

 Eesti tõugu hobuste säilitusprogramm
Eesti tõugu hobuste aretusprogramm on vastu võetud 24.03.2010.a. EHS eesti hobuste kasvatajate
haruseltsi üldkoosolekul ja kinnitatud 09.04.2010.a. EHS üldkoosoleku otsusega 
.m, ,, 
 

 Jõudluskontrolli läbiviimise andmete kogumise ja säilitamise kord
Kinnitatud EHS juhatuse otsusega 07.03.2003.a. Säreveres 

Lisa 1 Eesti tõugu  sugutakud 2012  



Eesti hobust on aretatud peamiselt puhasaretuse teel. Tüübilt kuulub eesti hobune sammuhobuste rühma.

Hobuste veojõu, kehakaalu ja kõrguse suurendamiseks toodi aastail 1921…1938 Eestisse 13 soome täkku, kellest väljapaistvamate liinide rajajaks kujunesid Vuhti 136 E, Taru 149 E ja Lari 23 E liinid.

Kohalikest, aborigeense põlvnemisega täkkudest on tänaseni aretuses Ahti 228 E, Raspel 70 E , Taube 60 E ja Eni 8 E liin.

 

Eesti hobune on kantud Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2001. a määruses nr. 42 (RT I 2001, 14, 64) toodud ohustatud taimesortide ja loomatõugude loetellu ning ÜRO FAO maailma ohustatud tõugude nimekirja.

Tori tõugu hobuste aretusprogramm
Tori tõugu hobuste aretusprogramm kinnitati Eesti Hobusekasvatajate Seltsi
tori tõugu hobuste kasvatajate haruseltsi üldkoosolekul 12.06.2010.a., Toris.
Muudatused on kinnitatud 19.12..2012.a. m, ,, 
 

Tori tõugu universaalsuuna hobuste säilitusprogramm

Tori tõugu hobuste universaalsuuna säilitusprogramm kinnitati Eesti Hobusekasvatajate Seltsi
tori tõugu hobuste kasvatajate haruseltsi üldkoosolekul 12.06.2010.a., Toris.
mu udatused on kinnitatud 25.11.2012.a.

m, ,, Jõudluskontrolli läbiviimise, andmete kogumise ja säilitamise kord
Kinnitatud EHS juhatuse otsusega 07.03.2003.a. Säreveres 


Tori tõu aretamine on tihedalt seotud Tori Hobusekasvandusega, mis asutati 1856. a. Kasvanduse eesmärgiks seati esialgu kohaliku eesti hobuse parandamine, ning alles hiljem hakati aretama uut põllumajanduslikku hobusetõugu. Tori hobusetõug kujundati keeruka uudikristamise teel.

Esimestel aastakümnetel aretati Tori Hobusekasvanduses eesti hobust puhtalt ja ristati araabia ning soome tõuga. Ristamise tulemused ei rahuldanud põllumajanduse nõudeid, sest saadud ristandid olid heterogeense eksterjööriga, liiga temperamentse iseloomuga ja vähese kompaktsusega. Ka eesti hobuse ristamine ardennide ei andnud soovitud tulemusi. Tarbehobuste saamiseks hakati omavahel ristama mitmesuguseid importtõuge.

Paremaid tulemusi andis Poolast ostetud ristandtäkk Hetman, keda kasutati kasvanduses sugutäkuna 1892 ... 1912 aastani. Hetman oli põllumajandushobuse tüüpi paraja suurusega (turjakõrgus 155 cm, rinna ümbermõõt 184 cm ja kämbla ümbermõõt 22,5 cm), madalajalgne, pika kere ja eriti pika laudjaga, suure jõudluse ja tugeva pärandamisvõimega. Hetman kujunes tori hobusetõu esiisaks ja esimese aretusliini rajajaks.
 

Tori tõu ajalugu on täiendamisel  

Eesti hobuse aretuse alguseks võib lugeda 1921. aastat, mil Haapsalus asutati hobuste tõuselts ja hakati pidama tõuraamatut.

Eesti hobust on aretatud peamiselt puhasaretuse teel. Tüübilt kuulub eesti hobune sammuhobuste rühma.

Hobuste veojõu, kehakaalu ja kõrguse suurendamiseks toodi aastail 1921…1938 Eestisse 13 soome täkku, kellest väljapaistvamate liinide rajajaks kujunesid Vuhti 136 E, Taru 149 E ja Lari 23 E liinid.

Kohalikest, aborigeense põlvnemisega täkkudest on tänaseni aretuses Ahti 228 E, Raspel 70 E , Taube 60 E ja Eni 8 E liin.

Eesti hobune on kantud Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2001. a määruses nr. 42 (RT I 2001, 14, 64) toodud ohustatud taimesortide ja loomatõugude loetellu ning ÜRO FAO maailma ohustatud tõugude nimekirja.

 

Eesti tõu ajalugu on täiendamisel

Alamkategooriaid