EESTI RASKEVEOHOBUNE

Eesti raskeveohobuste kasvatajate haruseltsi juhatuse liikmed:

Enn Rand  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Anu Reigo  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ennu Tšernjavski  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Jüri Käosaar  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Boris Razumov  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Eesti raskeveohobuste hindamis- ja tõukomisjoni liikmed:

Andres Kallaste  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Andres Supp

Krista Sepp  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Rene Tarum  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Sigrid Sild  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Kauro Vahtras  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

 

 

 

Vaata lisaks:

- Eesti raskeveo tõugu hobuste aretusprogramm 2011 kuni 2020
- Eesti raskeveo tõugu hobuste säilitusprogramm 2011 kuni 2020

Eesti raskeveohobune on tüse, tugeva konstitutsiooniga, hästi arenenud lihaste ja tugeva luustikuga külmavereline hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohalike hobuste ristamise teel.

Esimesed ardennid imporditi Eestisse akadeemik A.F.Middendorffi algatusel 1862.aastal Belgiast ja paigutati Tori Hobusekasvandusse. Tõu aretuses ajalooliselt kasutatud ardenni tõugu hobuseid mitmetelt erinevatelt maadelt (Rootsi, Holland, Belgia).

Esimese maailmasöja ajal eesti ardennide töuaretustöö soikus, kuid elavnes taas 1921. aastal, kui asutati Rakveres Ardenni Hobuste Tõuselts ja hobuseid hakati märkima tõuraamatusse.

Ardennide peamiseks levikualaks kujunesid Lääne- ja Ida-Eesti maakonnad. Peamiseks põhjuseks selleks oli antud piirkonna lubjarikas mullastik, mis tagas liblikõieliste poolest rikkaliku taimestiku, mis omakorda sisaldas küllaldaselt kaltsiumi, fosforit ja valku varavalmiva raskeveohobuse normaalseks kasvamiseks, arenemiseks ja sigimiseks.

Eesti raskeveohobune on :
- välimikult keskmise suurusega tüse ja madalajalgne
- pea keskmine kuni suur ja suhteliselt kuiv
- otsmik suhteliselt lühike, nina pikk
- kael lühike ja lihaseline
- turi madal ja lai
- selg lai ja lühike, mönikord nögusavöitu
- rind sügav ja lai
- roided hästi kaardunud
- laudjas iseloomulikult renjas ja luip ning suhteliselt suurte möötmetega
- jalad laia seisuga, suurte sörgatsituttidega.

Töug paistab silma hästi arenenud lihastiku, tugeva tüseda luustiku ning kuiva konstitutsiooni poolest. Välimiku puudustest on sagedasemad pehme selg, toores konstitutsioon, kitsas käik, pehmed sörgatsid, saabeljalgsus ja lamedad rabedasarvelised kabjad.

Eesti raskeveohobused on iseloomult rahuliku temperamendiga, energilised ja healoomulised.

Eesti raskeveohobused on füsioloogiliselt ja majanduslikult varavalmivad. Heades söötmistingimustcs arenevad noorhobused kiiresti, kusjuures nende keskmine ööpäevane massi-iive on üle kilograrnmi. Sageli saavad noorhobused täiskasvanuks juba enne kolme aastat.

Sugulise kasutamise iga ulatub täkkudel 16... 18 ja märadel 14... 16 aastani. Eesti raskeveohobuse viljakus on madalam kui tori ja eesti töul.

Eesti raskeveohobuse tõu tervislik seisund on hea. Hobuste keskmine eluiga ulatub normaalsete pidamistingimuste juures 22 …25 aastani ning hobuste eluea vähenemist viimastel aastatel ei ole tõestatud.

Pölvnemiselt ja tüübilt on eesti raskeveohobusega sarnane leedu raskeveohobune ja läti ardenn, kes on samuti aretatud belgia veohobuse ja kohaliku töu ristamise teel.

Värvuselt jagunevad hobused järgmiselt: raudjad-58 %; kõrvid 36%, kimlid 4% ja mustad 2 %. Värvustest on suurenemas kõrbide hobuste osakaal.

Tänapäeval on tõu peamiseks aretus- ja säilitusmeetodiks puhtatõuline aretus koos sisestava ristamisega. Sugulastõugudega on tõus kasutatavad rootsi ardenn, belgia ardenn, nõukogude raskeveohobune ja leedu raskeveohobune.