Kolmapäev, 26 Aprill 2017

EESTI HOBUSEKASVATAJATE SELTS


Aastaraamat

Raamat 2014

Telli aastaraamat 2015
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
44 66996
hind 10 eur+saatekulu 3€
Vaata aastaraamatuid

Meie andmed

Pärnu mnt. 13
86801 Tori, Pärnumaa
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

tel+372 446 6995
faks +372 446 6066

SEB
a/a 10902001013003

reg. nr. 80083431

Ürituste kalender

Aprill 2017
E T K N R L P
27 28 29 30 31 1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30

Järgmised sündmused

R Apr 28 @11:00 -
EHS üldkoosolek

OTSING TÕURAAMATUST

DIGI-TÕURAAMATUD

HOBUSED SPORDIS










 

Tõu iseloomustus

Eesti raskeveohobune on tüse, tugeva konstitutsiooniga, hästi arenenud lihaste ja tugeva luustikuga külmavereline hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohalike hobuste ristamise teel.
Esimesed ardennid imporditi Eestisse akadeemik A.F.Middendorffi algatusel 1862.aastal Belgiast ja paigutati Tori Hobusekasvandusse. Tõu aretuses ajalooliselt kasutatud ardenni tõugu hobuseid mitmetelt erinevatelt maadelt (Rootsi, Holland, Belgia).

Ardennide peamiseks levikualaks kujunesid Lääne- ja Ida-Eesti maakonnad. Peamiseks põhjuseks selleks oli antud piirkonna lubjarikas mullastik, mis tagas liblikõieliste poolest rikkaliku taimestiku, mis omakorda sisaldas küllaldaselt kaltsiumi, fosforit ja valku varavalmiva raskeveohobuse normaalseks kasvamiseks, arenemiseks ja sigimiseks.

Töug paistab silma hästi arenenud lihastiku, tugeva tüseda luustiku ning kuiva konstitutsiooni poolest. Välimiku puudustest on sagedasemad pehme selg, toores konstitutsioon, kitsas käik, pehmed sörgatsid, saabeljalgsus ja lamedad rabedasarvelised kabjad.

Eesti raskeveohobused on iseloomult rahuliku temperamendiga, energilised ja healoomulised.

Eesti raskeveohobused on füsioloogiliselt ja majanduslikult varavalmivad. Heades söötmistingimustcs arenevad noorhobused kiiresti, kusjuures nende keskmine ööpäevane massi-iive on üle kilograrnmi. Sageli saavad noorhobused täiskasvanuks juba enne kolme aastat.

Sugulise kasutamise iga ulatub täkkudel 16... 18 ja märadel 14... 16 aastani. Eesti raskeveohobuse viljakus on madalam kui tori ja eesti töul.Eesti raskeveohobuse tõu tervislik seisund on hea. Hobuste keskmine eluiga ulatub normaalsete pidamistingimuste juures 22 …25 aastani ning hobuste eluea vähenemist viimastel aastatel ei ole tõestatud.

Pölvnemiselt ja tüübilt on eesti raskeveohobusega sarnane leedu raskeveohobune ja läti ardenn, kes on samuti aretatud belgia veohobuse ja kohaliku töu ristamise teel.

Värvuselt jagunevad hobused järgmiselt: raudjad-58 %; kõrvid 36%, kimlid 4% ja mustad 2 %. Värvustest on suurenemas kõrbide hobuste osakaal.

Tänapäeval on tõu peamiseks aretus- ja säilitusmeetodiks puhtatõuline aretus koos sisestava ristamisega. Sugulastõugudega on tõus kasutatavad rootsi ardenn, belgia ardenn, nõukogude raskeveohobune ja leedu raskeveohobune.

 

Eesti raskeveo tõu iseloomustus on täiendamisel