TORI HOBUNE

EHS-i LIIKMED, TORI TÕUGU HOBUSE(TE) OMANIKUD,  KUULUVAD EHS TORI HOBUSE KASVATAJATE HARUSELTSI

Haruseltsi juhatus:

1. Imre Sams- haruseltsi juhataja              See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
2. Andres Kallaste - juhatuse liige              See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.      
3. Merit Õunapuu - juhatuse liige               See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
4. Aldo Vaan- juhatuse liige                       See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
5. Lars Uus - juhatuse liige                        See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


Tori tõugu hobuste hindamis-ja tõukomisjon:

1. Andres Kallaste     See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
2. Andres Vaan          See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
3. Ester Ader             See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
4. Mirje Särev            See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
5. Mihkel Kangur       See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
      

                                                                                                                                                                  

  • 15.detsember 2015 Tori  tõu-ja hindamiskomisjoni protokoll lk1, lk2

 

TORI TÕUGU HOBUSTE SÄILITUS-JA ARETUSPROGRAMM:

Kehtiv tori tõugu hobuste aretusprogramm, säilitusprogramm ja jõudluskontroll 
VTA otsus nr 74 10.05.2018

TORI TÕUGU HOBUSTE ARETUSPROGRAMM
Aretusprogrammi lisa 1. Paaritustunnistus ja varsa sünnitunnistus
Aretusprogrammi lisa 2. Hobuse identifitseerimise leht
Aretusprogrammi lisa 3. Hobuse märgistamise teade 
TORI TÕUGU HOBUSTE SÄILITUSPROGRAMM
TORI TÕUGU HOBUSTE JÕUDLUSKONTROLLI KORD
Jõudluskontrolli korra lisa 1. Hobuse hindamise juhend
Jõudluskontrolli korra lisa 2. Hobuse hindamisleht
Jõudluskontrolli korra lisa 3. Võõrratsaniku testi juhend
Jõudluskontrolli korra lisa 4. Võõrratsaniku test hindamisleht
Jõudluskontrolli korra lisa 5. Võõrratsaniku testi hindamisleht võõrratsanikele
Jõudluskontrolli korra lisa 6. Vabahüpete testi juhend
Jõudluskontrolli korra lisa 7. Vabahüpete testi hindamisleht
Jõudluskontrolli korra lisa 8. Hobuste sõidu- ja veokatsete eeskiri
Jõudluskontrolli korra lisa 9. Hobuste sõidu-ja veokatsete juhend
Jõudluskontrolli korra lisa 10. Karikasarja Tori Hobune üldjuhend takistus-ja koolisõidus

Eelnevalt kehtinud aretusprogramm, säilitusprogramm ja jõudluskontrolli kord:
- Tori tõugu hobuste aretusprogramm 2011 kuni 2020, muudetud 19.12.12
- Tori tõugu hobuste säilitusprogramm 2011 kuni 2020, muudetud 25.11.2012
- Tori tõugu hobuste jõudluskontrolli kord




TORI TÕUST

Tori hobune on kujundatud kohaliku hobuse baasil keeruka uudikristamise teel. Tori hobune on hea ratsa -ja rakendihobune, keda on aretatud vastavalt ajastule ja turu nõudlusele. Tori hobune on iseloomult elava temperamendiga, healoomuline ja suure veotahtega ning vähenõudlik. Tori hobune  kasvab edukalt kasutades kohalikke söötasid.

Tori hobuse aretamine on väga tihedalt seotud Tori Hobusekasvandusega , mis asutati 1856.a. Esimestel aastakümnetel aretati Tori Hobusekasvanduses eesti hobust, ristates teda araabia ning soome hobusetõuga. Ristamise tulemused ei rahuldanud põllumajanduse nõudeid, sest saadud ristandid olid väga erineva eksterjööriga, liiga temperamentse iseloomuga ja vähese kompaktsusega. Vajalike tarbehobuste saamiseks hakati omavahel ristama mitmesuguseid importtõuge. Paremaid tulemusi andis Poolast ostetud ristandtäkk Hetman, keda kasutati kasvanduses sugutäkuna aastatel 1892 ... 1912.

Hetman oli põllumajandushobuse tüüpi paraja suurusega (turjakõrgus 155 cm, rinna ümbermõõt 184 cm ja kämbla ümbermõõt 22,5 cm), madalajalgne, pika kere ja eriti pika laudjaga, suure jõudluse ja tugeva pärandamisvõimega. Hetman kujunes tori hobusetõu esiisaks ja esimese aretusliini rajajaks.

Tähtsat osa tori hobusetõu kujundamisel etendasid eesti, norfolgi traavli, idafriisi ja postjee- bretooni tõugu hobused. Viimaseid kasutati alates 1937. aastast tori hobuse kehamassi ja kompaktsuse suurendamiseks ning suguluspaarituse tagajärgede kõrvaldamiseks ja vältimiseks.

Bretooni hobuste vere lisamine Hetmanist põlvnevatele liinidele suurendas tori hobuse kehamassi, kompaktsust, rinna mõõtmeid ja lihaste massi, kuid säilitas samas tema elava iseloomu ja hea liikuvuse.

Alates 1973.a. hakati taas tori hobuse aretuses kasutama hannoveri hobuse tõugu. Eesmärgiks oli anda osale tõust kiirushobuse omadusi, nii, et teda oleks võimalik kasutada ratsaspordis ja hobiratsutamises. Sama eesmärki taotleti tori hobuse hilisemal ristamisel trakeenija holsteini täkkudega, vähemalmääral inglise täisverelist tõugu täkkudega.

Tori hobuse välimikku iseloomustavad järgmised omadused:
- pea keskmise suurusega, laia otsmikuga, harvemini: nõgusa või kongninalise profiiliga
- kael keskmise pikkusega, sirge, rind sügav ja lai
- turi ja selg on keskmise pikkusega, suhteliselt laiad ja lihaselised
- lanne lühihe, lai, hästi lihastunud
- laudjas pikk, keskmise laiusega kuni lai ja lihaseline
- laudja kuju on tõule iseloomulikult ovaalne ja libajas, mõnel liinil ka renjas
- piht ja reied lihastega hästi kaetud
- jalad tugeva ehitusega, hästi arenenud kõõlustega, liigesed laiad ja tugevad
- kabjad keskmise suurusega ja tiheda vastupidava kabjasarvega.

Füsioloogiliselt ja majanduslikult on tori hobused varavalmivad. Kolmeaastaselt on võimalik neid rakendada tööle ja hakata kasutama suguhobustena. Noorhobused on kergesti õpetatavad.

Hobused on vastupidavad keskmistel ja rasketel töödel ning heade tööomadustega ka kergel veol ja sõidus. Maksimaalse veojõu võistlustel on tori hobused näidanud head veotahet ja suurt veojõudu. Töös kasutatakse tori tõugu hobuseid keskmiselt kuni 20. eluaastani.

Tänapäeval aretatakse tõusiseselt põhiliselt kahte tüüpi hobust, universaalse rakendihobuse ja ratsahobuse tüüpi. Kehtiva säilitus-aretusprogrammi eesmärgiks on säilitada ja aretada tori tõugu hobuseid, kellel säiluksid nii tõu tüübi ja  põlvnemise ühtsus.

Peamiseks aretus- ja säilitusmeetodiks aretuseesmärgi saavutamiseks on tõu puhtatõuline aretus koos sisestava ristamisega. Sisestavaks ristamiseks on säilitus-aretusprogrammi alusel sugulastõugudest (komponenttõugudest) lubatud kasutada hannoveri, trakeeni, holšteini ja inglise täisverelise tõu täkke. Tunnustatud täkud komponenttõugudest kantakse tõuraamatu põhiosa peatõuraamatusse.

Tori hobuse aretuses  ja tõu säilitamisel omavad olulist tähtsust täkuliinid ja märaperekonnad. Hetmani liinid-  Halis 348 T, Hingstar 317 T, Hoius 3939 TB, lisaks postjee-bretooni täkkudest liinid  Lembo 1021 TA, Tugev 575T, Uhke 573 TA, Loots 649 T  ja Sammur 569 T.