Eile, 24. aprillil alanud seltsi kevadseminar Pärnumaal Maria Talus oli väga informatiivne, esinejate sõnavõtud olid huvitavad ning kokkutulnuid kaasakiskuvad.
Seminari avas võõrustaja, Maria Talu peremees Enn Rand, kes andis lühida ja huvitava ülevaate kodutalu ajaloost. Ta tänas ühtlasi Eesti maaelu arendamise sihtasutuse juhatuse liiget Andres Vinni, kes saigi sõnajärje. Vinn selgitas, et sihtasutus on võtnud suuna korraldamaks rohkem seminare põllumeeste, erialaseltside ja konsulentide jaoks ning oli kindel, et selline koostöö nagu täna Maria Talus korraldatava seminari näol jätkub.

24. aprillil alanud seltsi kevadseminar Pärnumaal Maria Talus oli väga informatiivne, esinejate sõnavõtud olid huvitavad ning kokkutulnuid kaasakiskuvad.
Seminari avas võõrustaja, Maria Talu peremees Enn Rand, kes andis lühida ja huvitava ülevaate kodutalu ajaloost. Ta tänas ühtlasi Eesti maaelu arendamise sihtasutuse juhatuse liiget Andres Vinni, kes saigi sõnajärje. Vinni selgitas, et sihtasutus on võtnud suuna, korraldamaks rohkem seminare põllumeeste, erialaseltside ja konsulentide jaoks ning oli kindel, et selline koostöö nagu täna Maria Talus korraldatava seminari näol jätkub.
Järgmisena üles astunud Krista Sepp tänas kõiki, kes osalesid seltsi Maamessi ekspositsiooni esitlemisel, misjärel asuti juba seminari päevakorra juurde.
Tervitussõnadele järgnesid ettekanded
Esimesena rääkis Eesti maaülikoolist Krista Rooni Eesti raskeveotõugu hobuste suguluspaaritusest ja selle ohtudest. Põlvnemisandmete analüüsi tulemusena jõudis Rooni järeldusele, et populatsioon, mis 1990-ndate aastate alguses oli halvas olukorras on tänaseks kosumas. "Tõuaretustöö on viimase 15. aasta jooksul olnud tõhus. Paarituste valikulgi on hästi suudetud vältida suguluspaaritust. Tööd on tehtud hästi, Eesti raskeveotõugu hobuste arv on suurenenud. Seda suunda peab jätkama," ütles Rooni.
Haldja Viinalass maaülikoolist esines huvitava ülevaatega, milliseid abinõusid kasutavad erinevad Euroopa riigid oma ohustatud tõugude säilitamisel.
Pärast väikest pausi sai sõna veterinaar Tiit Siiboja, kes esmalt peatus erinevatel söötadel ning sellega kaasnevatel probleemidel. Ta tõi näiteid võimalikest ohtudest toitmisel kuivsiloga ning jõudis lõpuks märtsi kuus lahvatanud herpesviiruse puhanguni. Siiboja selgitas, viimati oli sarnane viiruspuhang tema mäletamist mööda Eestis üheksa aastat tagasi ning võrreldes eelmise korraga on Eestis paljugi muutunud. "Kui varem peeti tallis juhtunu avalikustamist oma ärisaladuste avalikustamiseks, siis täna on inimesed hakanud ise juhtunust rääkima ning seda infot jagama," ütles Siiboja.
Haiguspuhang võib järgneda viie aasta pärast
Samas oli veterinaar veendunud, et sarnane haiguspuhang võib korduda nüüd juba viie aasta pärast ning selle vastu aitab peamiselt vaktsineerimine ja iseseisev karantiininõuete järgimine. "Ärge laenake üksteiselt hobuüritustel veeämbreid, ärge lubage sõprade hobuseid kokku, pigem hoidke distantsi. Kasutage oma transporti, kõik need on abinõud, mis aitavad teil ära hoida viiruse sattumist talli. Ning peamine, vaktsineerimine," manitses Siiboja.
Järgnes Andres Vinni sõnavõtt, milles ta kirjeldas, millist abi võivad erinevates rahastamise alastes küsimustes hobusekasvatajad saada Eesti maaelu edendamise sihtasutuselt, misjärel suunduti Tõstamaa mõisa, tutvumaks kunagise mõisa talliga. Tallis oli huviliste juhatajaks Liina Käär.
Järgnes ehitusjärelvalvaja Ludvig Tammani etteaste Maria Talus, kõne all oli seekord tallide ja maneežide ehitamine.
Õhtu lõpetas pidulik õhtusöök