1. ÜLDSÄTTED

1.1. Eesti Hobusekasvatajate Selts (edaspidi Selts) on Eesti hobusekasvatajaid ja hobusehuvilisi ühendav vabatahtlikkuse alusel tegutsev iseseisev mittetulundusühing, kellel on kõik seadustega antud juriidilise isiku õigused ja kohustused;

1.2. Selts loeb ennast kuni 1940.aastani tegutsenud eesti, tori ja ardenni tõugu hobuste tõuseltside ning 1964.aastal moodustatud Eesti NSV Hobusetõugude Tõuaretusnõukogu järeltulijaks õigusliku järjepidevuse alusel;

1.3. Selts asub Tori vallas, Pärnumaal (postiaadress - 86801 Tori alevik, Tori vald, Pärnumaa) ja tegutseb üleriikliku organisatsioonina hobusekasvatuse alal;

1.4. Seltsi eestikeelne nimi on mittetulundusühing Eesti Hobusekasvatajate Selts, lühendina EHS; rahvusvahelises suhtlemises mitteametliku inglisekeelse nimetusega /non profit organisation/ Estonian Horsebreeders Society;

2. EESMÄRGID JA TEGEVUSALAD

2.1. Eesmärgid

2.1.1. Seltsi eesmärgiks on Eestis tegutsevate hobusehuviliste ühendamine, EHS liikmete esindamine ning huvide kaitsmine;
2.1.2. Eestis kasvatatavate hobusetõugude - eesti tõu, eesti raskeveo tõu, tori tõu ja trakeeni tõu - aretustegevuse koordineerimine ning ristandhobuste ja –ponide registri pidamine;
2.1.3. Eesti kohalike hobusetõugude genofondi säilitamine ja aretus; eesti hobusetõu, eesti raskeveo hobusetõu ja tori hobusetõu kui ohustatud tõugude säilitamine;
2.1.4. hobuste rakendusliku kasutamise propageerimine;

2.2. Tegevusalad

2.2.1. Seltsi põhitegevuseks on hobuste tõuaretus, hobusekasvatuse arendamine ja propageerimine ning tõuaretusalase töö juhendamine ja koordineerimine, vastavalt kasvatatavate tõuhude aretusprogrammidele, ning kõik eelmainitutega seonduv;
2.2.2. Selts täidab “Põllumajandusloomade aretuse seadusega” tõuaretusühingule pandud ülesandeid. Nendeks on: ohustatud tõu säilitamise korraldamine; tõuraamatute ja aretusregistrite pidamine ja põlvnemistunnistuste väljaandmine; jõudluskontrolli läbiviimine; aretuseks sobivate hobuste tunnustamine; kunstliku seemenduse alase töö korraldamine; aretusväärtuse määramine;
2.2.3. üldkoosoleku otsusega võib Selts võtta endale eesmärkidega kooskõlas olevaid ülesandeid, mis pole käesoleva põhikirjaga sätestatud;
2.2.4. Selts esindab oma liikmete huve kolmandate isikute ees;
2.2.5. Selts tegeleb oma liikmete, aretusspetsialistide ja töötajate tööalase, kutse- ja vabaharidusliku koolituse korraldamisega;
2.2.6. Selts korraldab hobuste rakenduslikku kasutamist propageerivat koolitust ning üritusi;
2.2.7. Tehingud vallas- ja kinnisvaraga.

3. LIIKMESKOND

3.1. Üldist

3.1.1. Seltsi liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes tunnustab Seltsi põhikirja;
3.1.2. liikmeks vastuvõtmine toimub taotleja kirjaliku avalduse alusel ja see vaadatakse läbi esitamisele järgneval juhatuse koosolekul;
3.1.3. füüsilisel isikul, kes ei ole ise hobuseomanik, tuleb avaldusele lisada kahe hobuseomanikust seltsiliikme soovitus;
3.1.4. juriidiline isik peab avaldusele lisama allkirjaõigust omava esindaja volitusi tõendava dokumendi;
3.1.5. juhatus võib jätta liitumisavalduse rahuldamata, kui taotleja on varem Seltsist välja arvatud või muul olulisel põhjusel (nt Seltsi maine kahjustamine, loomade väärkohtlemine jmt);
3.1.6. eriliste teenete eest ja juhatuse ettepanekul võib üldkoosolek omistada füüsilisele isikule auliikme nimetuse;

3.2. Liikmete õigused ja kohustused

3.2.1. Seltsi liikmel on õigus
1)tutvuda liikmete registri, üldkoosoleku ja juhatuse protokollide ja otsustega Seltsi tööajal Seltsi asukohas, õigustatud huvi korral saada neist väljavõtteid;
2)saada teavet Seltsi majandustegevuse tulemuste kohta;
3)esitada kirjalikult järelepärimist Seltsi juhatuse, tegevteenistuse ja revisjonikomisjoni töö kohta;
4)osaleda Seltsi üldkoosolekul isiklikult või volitatud esindaja kaudu ning olla teise liikme volitatud esindaja;
5)valida ja olla valitud Seltsi juhtimis- ja kontrollorganitesse;
6)osaleda teda ennast või tema huvisid käsitleva küsimuse arutlusel;
7)kasutada juhatuse poolt kehtestatud korrale vastavaid liikmesoodustusi Seltsi tasuliste teenuste osas;
3.2.2. Seltsi liige on kohustatud
1)täitma Seltsi põhikirja
2)juhinduma üldkoosoleku, juhatuse ja revisjonikomisjoni otsustest
3)võtma osa Seltsi tegevusest;
4)kasutama talle teada olevat ja teisi Seltsi liikmeid puudutavat teavet kooskõlas heade tavadega ning Seltsi mainet hoidvalt;

3.3. Liikmestkonnast lahkumine

3.3.1. liikme väljaastumine ja väljalangemine
3.3.1.1. igal Seltsi liikmel on õigus Seltsist lahkuda juhatusele või üldkoosolekule esitatud isikliku avalduse alusel;
3.3.1.2. juriidilisest isikust liikme avaldus lahkumiseks peab olema esitatud väljavõttega tema sellekohasest pädevast otsusest ning alla kirjutatud allkirjaõigusliku isiku poolt;
3.3.1.3. seoses surmaga arvatakse isik välja Seltsi liikmete hulgast juhatuse otsusega peale sellekohaste andmete laekumist;
3.3.1.4. seoses õigusjärgluseta lõppemisega arvatakse juriidiline isik välja Seltsi liikmete hulgast juhatuse otsusega peale sellekohaste andmete laekumist;
3.3.2. liikme väljaarvamine
3.3.2.1. Seltsi juhatus arvab oma otsusega liikmete hulgast välja isiku, 1)kes tahtlikult ja/või jämedalt rikub Seltsi põhikirja sätteid,
2)ei täida Seltsi juhtorganite temale suunatud otsuseid,
3)jätab põhjendamatult täitmata oma kohustused Seltsi ees,
4)kahjustab oluliselt Seltsi mainet ja/või majanduslikke huve,
5)oma tegevuse või tegevusetusega rikub seaduste ja normidega tunnustatud head loomapidamistava;
3.3.2.2. Seltsi juhatus teeb liikme väljaarvamise otsuse esitaja motiveeritud kirjalikul ettepanekul ja peale teise poole ning vajadusel ka kolmandate isikute ärakuulamist;
3.3.2.3. liikmest väljaarvamise otsuse liikmemaksu tasumata jätmise põhjusel võib juhatus teha iseseisvalt peale sellekohase meeldetuletuse saatmist liikmele;
3.3.2.4. liikmelisuse lõppemine
3.3.2.5. liikmelisus lõpeb juhatuse otsuse vastuvõtmisega; otsuses peavad olema näidatud väljaarvamise põhjused viitega põhikirja vastavale sättele, ettepaneku tegija ja selgitatud asjaolud;
3.3.2.6. liikmete hulgast välja arvatud isikule tuleb viivitamatult väljastada väljavõte juhatuse otsusest;
3.3.2.7. liikmest väljaarvatud isikul on kaebeõigus üldkoosolekule ühe kalendrikuu jooksul otsuse tegemisest Seltsi juhatuse kaudu;
3.3.2.8. liikmest väljaarvatud isikul ei ole edaspidi õigust Seltsi varadele;
3.3.2.9. nõudeid liikmest väljaarvatud isiku vastu võib Selts esitada seadustes sätestatud korras ja tähtaegadel;

4. JUHTIMINE

Seltsi juhtorganiteks on - üldkoosolek ja juhatus
Seltsi tööorganiteks on - Haruseltsid ja tegevteenistus ning nende toimkonnad
Seltsi kontrollorganiks on - revisjonikomisjon

4.1. Üldkoosolek

4.1.1. Seltsi kõrgeimaks juhtorganiks on üldkoosolek
4.1.2. üldkoosolek on õigustatud vastu võtma otsuseid mistahes Seltsi puudutavates küsimustes,

kusjuures tema ainupädevuses on
§ põhikirja muutmine ja täiendamine;
§ ühinemine, jagunemine ja vabatahtlik lõpetamine;
§ eesmärgi muutmine;
§ juhatuse esimehe - presidendi - valimine;
§ haruseltside ettepanekul juhatuse liikmete ja varuliikmete kinnitamine;
§ aastaaruande ja revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
§ juhatuse esitatud eelarveprojekti ja tegevusplaanide kinnitamine, sealhulgas liikmete sisseastumis- ja aastamaksude kinnitamine;
§ juhatusele ja tegevteenistusele hinnangu andmine;
§ juhatuse vastu esitatud kaebuste lahendamine;
§ juhatuse liikmega tehingu tegemine või tema vastu nõude esitamine;
§ juhatuse ettepanekul auliikmete nimetamine;
§ muud küsimused, mis pole põhikirja või seadustega antud teiste organite pädevusse;

4.1.3. üldkoosolekul võivad osaleda kõik Seltsi liikmed järgmiselt:
1) füüsilised isikud isiklikult
2) juriidilised isikud allkirjaõigusliku esindaja kaudu
3) füüsiline isik võib osaleda volitatud esindaja kaudu, kusjuures viimane peab olema ise Seltsi liige ja tohib võtta vastu vaid ühe liikme volikirja;

4.1.4. üldkoosoleku kutsub kokku juhatus seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras:
1) korralisele koosolekule vähemalt üks kord aastas;
2) erakorralisele koosolekule kas juhatuse otsusel või kirjalikul motiveeritud taotlusel, mille on juhatusele esitanud vähemalt 1/10 liikmetest;
3) kutse koos koosoleku päevakorra äranäitamisega tuleb välja saata hiljemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. Kutse saatmiseks võib pidada ka sellesisulise teate avaldamist;
4) erakorralise koosoleku päevakorda võib võtta vaid üldkoosoleku kokkukutsumise põhjustanud küsimust (-i) ja selleteemalise põhi-ettekande peab tegema erakorralise koosoleku taotleja;

4.1.5. üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui
1) koosolekust võtab isiklikult või esindaja kaudu osa vähemalt pool Seltsi liikmetest;
2) osavõtjate vähesuse tõttu toimumata üldkoosolek kutsutakse sama päevakorraga teistkordselt kokku ja selline koosolek on otsustusvõimeline sõltumata osavõtjate arvust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;

4.1.6. üldkoosoleku otsus on vastu võetud
1) üldjuhul lihthäälteenamusega;
2) isikuvalimisel osutub valituks kandidaat, kes saab 2/3 häältest. Kui see jääb saavutamata, korraldatakse hääletamise teine voor, millest valituks osutub enim hääli saanud kandidaat;
3) põhikirja muutmiseks, ühinemise, jagunemise ja vabatahtliku lõpetamise otsuse vastuvõtmiseks on vajalik 2/3 häältest
4) Seltsi eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek, kusjuures üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult ja see lisatakse koosoleku protokollile;
5) hääletamised viiakse läbi lahtiselt või salajaselt;

4.2. Juhatus

4.2.1. Seltsi juhatus on tegevust planeeriv, juhtimist korraldav ning tegevteenistuse üle järelvalvet teostav organ üldkoosaolekutevahe-lisel ajal;
4.2.2. juhatus on vähemalt viie(5)liikmeline ja see saab oma volitused üldkoosolekult neljaks (4) aastaks;
4.2.3. juhatuse esimees on üldkoosolekul valitud president, kes esindab Seltsi kõikides õigustoimingutes;
4.2.4. juhatuse liikmeteks on haruseltside poolt esitatud esindajad;
4.2.5. juhatuse pädevusse kuulub:
1) endi hulgast asepresidendi valimine, kes asendab presidenti tema äraolekul;
2) juhatuse liikme väljalangemisel või haruseltsi poolt tagasi kutsumisel tema varuliikmega asendamine;
3) haruseltside põhimääruste kinnitamine;
4) Seltsi liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine, liikmete üle arvestuse korraldamine;
5) registrite pidamine;
6) tasuliste teenuste loendi ja hinnakirja ning sellest tulenevate liikmesoodustuste kinnitamine;
7) tegevteenistuse struktuuri, tegevdirektori ametijuhendi ja volituste ulatuse kinnitamine ning tegevdirektoriga töölepingu sõlmimine;
8) Seltsi varade sihipärase ja otstarbeka kasutamise korraldamine, raamatupidamise korraldamine;
9) aruandluse ja eelarve ning muude dokumentide koostamine üldkoosolekule esitamiseks;
10) üldkoosoleku ettevalmistamine ja kokkukutsumine;
11) Seltsi tegevust puudutavate muude küsimuste otsustamine, mis ei ole põhikirja või seadusega antud üldkoosoleku ainupädevusse;
4.2.6. juhatuse tegevust ja asjaajamist korraldab president, kelle ülesandeks on ka juhatuse kokkukutsumine vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul;
4.2.7. juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole liikmetest. Juhatuse liige ei saa oma õigusi delegeerida või vaieldavate küsimuste puhul hääletamisest keelduda;
4.2.8. juhatuse otsused langetatakse lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel loetakse otsustavaks presidendi hääl, välja arvatud liisuheitmine. Hääletamisel ei saa osaleda juhatuse liige, kelle personaalküsimust otsustatakse või kes on muul moel loetav asjast huvitatud isikuks;
4.2.9. juhatuse koosolekud protokollitakse ettenähtud korras ja protokollid koos lisadega arhiveeritakse kuupäeva ja numbrijärjestuses;
4.2.10. juhatuse liikmed oma töö eest tasu ei saa, kuid juhatus võib oma otsusega määrata kompensatsiooni kohustuste täitmisega seotud otseste ja dokumenteeritud kulude eest seadustega sätestatud ulatuses;

4.3. Revisjonikomisjon

4.3.1. üldkoosolek teostab järelevalvet Seltsi teiste organite tegevuse üle enda seast valitud revisjonikomisjoni kaudu;
4.3.2. revisjonikomisjon valitakse neljaks (4) aastaks põhimõttel, et igast haruseltsist on esindatud üks liige, lisaks üldkoosolekul valitud üks liige(revisjonikomisjoni esimees),kokku vähemalt kolm liiget, kes ei saa samal ajal olla Seltsi teiste organite liikmeteks ega nende varumeesteks;
4.3.3. revisjonikomisjonil on õigus ja kohustus kontrollida Seltsi varade olemasolu, seisundit ja kasutamist, arvelduskontosid ja raamatupidamist, nõuda vajadusel selgitusi kõigilt Seltsi organite liikmetelt ja töötajatelt, oma eesmärkide täitmiseks osaleda juhatuse koosolekutel;
4.3.4. revisjonikomisjon peab läbi viima Seltsi majandusaasta tegevuse revideerimise, koostama sellekohase täieliku ja üksikasjaliku revisjoniaruande ning esitama selle koos ettepanekuga juhatuse ning tegevteenistuse töö hindamiseks üldkoosolekule;
4.3.5. komisjon on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa 2/3 liikmetest ning otsus loetakse vastuvõetuks lihthäälteenamusega;
4.3.6. komisjoni töökoosolekud protokollitakse ettenähtud korras ja allkirjastatakse kõigi osalenud liikmete poolt;
4.3.7. revisjonikomisjoni liikmeks valimine on seltsipoolne austuse- ja tunnustuseavaldus ning komisjoni liikmete tööd ei tasustata, tehtud kulutused kompenseeritakse juhatuse liikmetega võrdsetel alustel;

5. MAJANDUSTEGEVUSE ALUSED

5.1. Seltsi vara ja vahendid

5.1.1. moodustuvad liikmete poolt tasutud sisseastumis- ja aastamaksudest, Seltsi poolt osutatavate tasuliste teenuste tulust, riiklikest sihtotstarbelistest eraldistest, annetustest, päranditest ja muudest mitmesugustest seadustega lubatud laekumistest;
5.1.2. Seltsi põhivaraks on tõuloomad, ehitised, kinnisasjad, seltsi õigusliku järjepideva tegevuse alusel tekkinud intellektuaalne vara (s.h tõuraamatud, andmebaasid, programmed jne) ja muu vara, mille väärtus ületab Seltsi kehtivate raamatupidamise sise-eeskirjadega määratud väärtuse;

5.2. Seltsi üldkoosolek kehtestab liikmete sisseastumis- ja aastamaksu;

5.3. Seltsi majandustegevust korraldab juhatus vastavalt Raamatu-pidamisseadusele ja kooskõlas põhikirjaga;

5.4. majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril;

5.5. pärast pärast iga majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aasta-aruande ja tegevuse aruande ning esitab need seisukohavõtuks revisjonikomisjonile, aruanded kinnitatakse iga-aastase üldkoosoleku poolt;

6. HARUSELTS

6.1. haruselts on Seltsi liikmete tahtel konkreetse tõu kasvatajate ja aretajate poolt moodustatud ning Seltsi juhatuse poolt kinnitatud struktuuriüksus oma liikmeskonna, aretusprogrammi ja põhimäärusega ;

6.2. iga tõuraamatu või aretussuuna kohta saab moodustada ühe haruseltsi; vajadusel võivad kaks või enam aretussuunda luua ühise haruseltsi;

6.3. haruseltsi moodustamiseks on vajalik populatsiooni miinimumnõude - 30 sugumära - täitmine kas vastaval aretussuunal või liitunud aretussuundadel kokku;

6.4. haruseltsi liikmeks saavad astuda hobuseomanikud, kelle omanduses on vähemalt
1) üks haruseltsi poolt aretuses kasutamiseks lubatud (litsentseeritud) sugutäkk või
2) Üks Seltsi poolt registrisse kantud sugumära, kes on toonud kahe viimase aasta jooksul ilmale vähemalt ühe haruseltsi aretusplaanile vastava varsa või
3) üks kuni 4 aasta vanune tõuraamatusse või registrisse kantud noorhobune;

6.5. haruselts
1) juhindub oma tegevuses Seltsi põhikirjast
2) on aruandekohuslane Seltsi juhatuse ja üldkoosoleku ees
3) on oma aretussuuna (-dade) osas keskne aretusorgan
4) esitab Seltsi tegevuse korraldamiseks ettepanekuid ja taotlusi kirjalikult Seltsi juhtorganitele
5) esitab üldkoosolekule kaks esindajat ja nende varuliikmed Seltsi juhatuse koosseisu
6) valib oma liikmete hulgast haruseltsi juhtkonna
7) moodustab vajadusel oma ülesannete täitmiseks vajalikke toimkondi
Haruseltsi põhiline töövorm on koosolekud. Vajadusel võib sama päevakorraga ja tulemuste summeerimisega koosolekut viia läbi piirkonniti.

7. LÕPPEMINE, LÕPETAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE

7.1. Seltsi lõppemine, lõpetamine ja ümberkujundamine toimib üldkoosoleku otsusega või mõnel muul seadustega sätestatud moel;

7.2. õigusjärglusega ümberkujundamisel (ühinemine, jagunemine) lähevad Seltsi varad ja kohustused ning liikmeskond üle õigusjärglasele;

7.3. lõpetamise korral annavad likvideerijad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara ja dokumentatsiooni üle seadustega määratud pädevale asutusele;

7.4. muudel lõppemise juhtudel toimub Seltsi likvideerimine seadustega sätestatud korras;

7.5. Seltsi ümberkujundamine või lõpetamine loetakse toimunuks sellekohase registrikande tegemisega;

8. LÕPPSÄTTED

8.1. käesoleva põhikirjaga reguleerimata küsimustes juhindub Selts Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, rahvusvahelistest lepetest, hobuse- ja loomakasvatuse riiklikuks reguleerimiseks kehtestatud normatiividest ja headest tavadest;

8.2. Selts võib vajadusel vastu võtta oma tegevuse reguleerimiseks ja täpsustamiseks mitmesuguseid eeskirju ja määrusi.


Eesti Hobusekasvatajate Selts 2006