Vastavalt Veterinaar-ja Toiduameti peadirektori käskkirjale nr.452 (31.03.2003.a.) on tunnistatud Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tegevuse vastavust "Põllumajandusloomade aretuse seaduses (RTI 2002,96,566) sätestatud nõuetele ja välja on antud luba eesti tõugu hobuste, tori tõugu hobuste, eesti raskeveo tõugu hobuste ja trakeeni tõugu hobuste tõuraamatute pidamiseks ning ristandhobuste ja-ponide registri pidamiseks.

Täpsemad tõuraamatu pidamise nõuded ja korrad erinevatele hobuse tõugudele on väja töötatud Eesti Hobusekasvatajate Seltsi juhatuse poolt.

Vaata täpsemalt:
- eesti tõugu hobuste tõuraamatu pidamise kord
- tori tõugu hobuste tõuraamatu pidamise kord
- eesti raskeveo tõugu hobuste tõuraamatu pidamise kord
- trakeeni tõugu hobuste tõuraamatu pidamise kord

Tõuraamatuid täidetakse ja algdokumente säilitatakse Eesti Hobusekasvatajate Seltsi büroos.

Tõuraamatu eeskirjade kohaselt peavad tõuraamatus olema iga hobuse kohta järgmised andmed:
- aretaja ja omaniku nimi ja aadress;
- sünniaeg, sugu, värvus ja märgised;
- individuaalnumber;
- vähemalt neli esivanemate põlvkonda;
- tõuraamatusse sissekandmise ja sissekannete muutuste otsused;
- väljamineku kuupäev ja põhjus;
- kõik teadaolevad jõudluskontrolli tulemused ja aretusväärtuse määramine;
- tõuaretusalane näitus ja toimumisaeg;
- tema järglaskond;
- DNA valem (soovituslik).

Vajalikud dokumendid tõuraamatusse kandmisel.

1. Paaritustunnistus

- Paaritustunnistuse registreeritud vormi väljastab täku pidajale EHS. Täku valdaja täidab ja allkirjastab paaritustunnistuse koheselt peale teostatud paaritust.

- Paaritatud mära omanik saab täku valdajalt paaritustunnistuse esimese lehe, mille ta hoiab alles kui tõendust toimunud paarituse kohta.

- Mära müügi korral antakse paaritustunnistus edasi mära ostjale.

- Täku valdaja on kohustatud pidama paaritusnimekirja, kus ta fikseerib toimunud paaritused kronoloogilises järjekorras.

- Täku valdaja peab saatma paaritustunnistuse teise lehe ning paaritusnimekirja EHS’i büroosse enne 31.detsembrit.

Paaritustunnistus sisaldab:
- mära nime, individuaalnumbri ja/või tõuraamatu numbri;
- täku nime, individuaalnumbri ja/või tõuraamatu numbri;
- paaritusajad;
- võimaluse korral tiinuse kontrolli kuupäeva ja tulemuse;
- mära omaniku nime ja aadressi;
- paarituskoha aadressi;
- täku valdaja nime ja allkirja.

2. Varsa sünnitunnistus

Mära omanik täidab varsa sünnitunnistuse, allkirjastab ning saadab selle EHS’i büroosse 30 päeva jooksul peale mära varssumist.

Varsa sünnitunnistus sisaldab:
- varsa ema nimi, individuaalnumber ja/või tõuraamatu number;
- varsa isa nimi, individuaalnumber ja/või tõuraamatu number;
- mära omanik või omanike esindaja;
- varsa sünniaeg, sugu;
- varsa värvus;
- andmeid tiinuse katkemise või surnultsünni kohta.

3. Indentifitseerimisleht.

- Varsa identifitseerib ning indentifitseerimislehe täidab EHS’i poolt volitatud isik varsa ema juures.

- Vanemate hobuste identifitseerimisel on vajalik omaniku poolt esitada hobuse põlvnemist tõendavad dokumendid.

- Indentifitseerimisleht allkirjastatakse varsa ema või hobuse omaniku või omanike esindaja poolt.

- Identifitseerimisleht koostatakse kahes eksemplaris, mille koopia antakse varsa ema või hobuse omanikule.

- Indentifitseerimislehe originaali alusel väljastatakse hobuse pass hiljemalt 6 kuu jooksul peale identifitseerimist.

Indentifitseerimislehel sisalduvad järgmised andmed hobuse kohta:
- nimi, sünniaeg, sünnikoht, sugu ja tõug;
- omaniku või omanike esindaja nimi ja aadress;
- ema ning isa nimed, individuaalnumbrid ja/või tõuraamatu numbrid;
- ema paaritamise aeg ning paaritustunnistuse number;
- värvus, märgiste kirjeldus ja joonisdiagramm.

4. Registreeritud hobuste identifitseerimisdokument ehk pass

- Pass on dokument hobuse päritolu, jõudluse ja identifitseerimise kohta, mis kuulub hobuse juurde ja peab omaniku vahetuse korral hobusega kaasnema.

- Passi kadumisel tuleb omaniku poolt sellest EHS’i viivitamatult teavitada ning passi koopia väljastatakse kirjaliku avalduse alusel.

Pass väljastatakse hiljemalt kuue kuu jooksul peale hobuse identifitseerimist ning on kohustuslik peale 01.jaanuar 2004.a. sündinud hobustel ja on aluseks hobuse sissekandmisel tõuraamatusse.

Pass sisaldab järgmisi andmeid hobuse kohta:
- passi väljastanud aretusühistu nimi;
- hobuse individuaalnumber;
- hobuse märgistus (kiip, põletusmärk jms.);
- hobuse tõug, sünniaeg, sugu, värvus, märgiseid ning joonisdiagramm;
- hobuse ja tema eellaste põlvnemine nelja põlvkonna ulatuses (sh. hobuse vanemate ja vanavanemate nimed, värvused, sünniaastad ning kanded vastavatesse tõuraamatu osadesse);
- ema paaritamisaeg;
- hobuse jõudluskontrolli ja aretusväärtuse andmed, märkmeid hobuse hindamise ja tunnustamise kohta;
- aretuskonkursside ja näituste tulemused;
- aretaja ja omaniku nimed ning aadressid;

Aretusandmete muutmine

- Kõik muudatused (värvused, märgised, jõudluskontroll, näituste tulemused, omanikuvahetus jm.) kantakse passi ja tõuraamatusse EHS’i volitatud isiku poolt.

- Vastavate märgete tegemiseks esitab hobuse omanik passi EHS’ile. Passis sisalduvate andmete muutmine omaniku poolt on keelatud.

Aretajate kohustused

Aretajad vastutavad andmete õigsuse eest paaritustunnistusel, varsa sünnitunnistusel ja ka teistel dokumentidel, mida nad täidavad või väljastavad.

Aretajad peavad kontrollima oma hobuse dokumentides sisalduvate andmete õigsust.

Ebatäpsete andmete avastamise korral tuleb sellest EHS’i büroosse viivitamatult teatada. EHS’i volitatud isik viib sisse vajalikud parandused koos märkustega.

Hobuste sündmuste (omanikuvahetus, kastreerimine, hukkumine jms.) korral teavitab hobuse omanik või omanike esindaja sellest EHS’i tõuraamatu pidajat 1 kuu jooksul sündmuse toimumisest alates.

Aretaja on kohustatud lubama uurimisasutustel läbi viia päritolu kindlakstegevaid uuringuid. Uurimistulemustest tuleb teavitada EHS’i bürood.

Täku valdaja kohustused

Täku valdaja vastutab nõuetele vastava paarituse (seemenduse) läbiviimise ja selle registreerimise eest EHS’is.

Täku valdaja kohustuste hulka kuuluvad:
- paaritustunnistuse täitmine;
- kinnipidamine kõigist täkkude paarituste või seemenduste piirangutest;
- täku elu- ja asukoha muutusest ning tõuaretusest väljalangemise kohta teavitamine EHS’i büroosse;
- nõustumine nende valduses olevate aretusandmete edastamise ja avaldamisega.

Märgistamise kord

Varsa või vanema hobuse identifitseerimiseks täidetakse identifitseerimisleht.

Hobuse esmakordsel registreerimisel antakse talle individuaalnumber, mida edaspidi ei muudeta ning väljastatakse pass.

Hobused, kellele väljastatakse pass, peavad kandma nime. Nimi peab algama isa esitähega ning lõppema soovitatavalt märadel täishäälikuga, täkkudel kaashäälikuga ning olema eestipärane.

EHS’il on õigus nõuda nime muutmist järgmistel põhjustel:
- korduvate nimede kasutamisel tõus;
- põhjendamatult pikkade nimede korral;
- kuulsate hobusenimede kasutamisel.

Põlvnemisandmete õigsuse geneetiline ekspertiis

Põlvnemisandmete õigsuse geneetiline ekspertiis teostatakse rahvusvaheliselt tunnustatud laboris.

Hobuse põlvnemisandmeid on geneetilise ekspertiisi abil vaja kontrollida, kui:
- mära paaritati/seemendati ühe inna ajal kahe või enama täkuga;
- mära paaritati/seemendati kahe teineteisele järgneva inna ajal mitme täkuga ja varsa sünniaja järgi võivad kaks viimast täkku olla võimalikud isad;
- kui varss on ema juures nõuetekohaselt identifitseerimata.

EHS teostab igal aastal 1% populatsiooni põlvnemise uuringu DNA alusel.

Geneetilise ekspertiisi tulemusena hobuse põlvnemisandmete ebaõigeks osutumise korral kannab proovi võtmise ja tehtud ekspertiisi kulud hobuse omanik.

Kõik täkud, kes on olnud sugulises kasutuses, peavad läbima geneetilise ekspertiisi. Täku geneetilise ekspertiisi kulud kannab täku omanik.